Vahel on tunne, et tahaks lihtsalt karjuda.

Täiest kõrist.

Sedasi et keegi ei kuule.

Tühjusesse.

Aeg hakkab juba vaikselt sinnamaani jõudma, kus tuleb teha otsuseid. Otsuseid, mis mõjutavad kogu järgijäänud elu. Mul on enam-vähem selge, mis ma teha tahan, kuid kõik võib veel muutuda.

Tahaks juba lube tegema hakata. Tahaks omale autot. Üldse tahaks igast asju praegu. Tahaks tööle minna, et nats raha teenida ja sõpradega kuskile reisule minna.

Ma igatsen oma arvutit ka praegu.., mitte sellepärast, et saaks netis ja fb ja igal pool mujal istuda. Ma igatsen MUUUUSIKAT, millest on praegu niiisuur puudus... Tuba on koguaeg niivaikne. Mõnnamõnna raamat sai kaa just läbi. Nüüd jõlgungi koguaeg mööda maja ringi nagu lontrus, mitte midagi pole teha.

Palju on muutunud.

Kui soovid on selged ja sihid on siirad

kuula kuula
kuula hoolega kallis kuis kohiseb laas
muudame muutmised
suudame suuta kui hommikul kaste on maas

http://suchowola.blogspot.com/2011/10/giveaway.html

Mirelle ainult mõnitab :S

Täitsa lõpp, kuidas trennid ikka väsitavad, neljapäeval koju jõudes olen ikka täitsa kutu... Aga muidu üldse ei kurda, sest trennid on suppermõnusad, tõesti naudin neid. Järgmine nädal jäävad trennid ära kahjuks .. :( Ulvi tahab meid Marettega teisipäeval lauakohtunike mingile eksamile või asjale viia, ja see on vaja ära teha, muidu ei saa mängudel olla..:/ Ja neiljapäeval on repsude rets, siis jääb ka trenn ära..:S. Okei.

Eile siis käisime õhtul mägu sportas vaatamas ja peale seda tulime meile. Tegime väiksed baila ringid ja joogid, mida pole ausaltöeldes vägaväga ammu teinud juba. Täitsa huvitav oli :D. Inimesi oli rohkem, kui viimane kord Mündis,siis kui asi kiskus ka selliseks..:D:D.
Kella nelja paiku oli maja tühi ja käbekäbe koristasin kõik ära ja siis tudule, sest juba 4 tunnipärast pidin ma uuesti ärkama.
Pmst, magada sain ikkagi umbes 3 tundi..:/. Kell 8 üles, kohvilaks sisse ( muud moodi poleks ma ärkvel olnud) ja siis sõit Kuusiku lennuväljale.
Jah, tegin täna oma langevarjuhüppe ära, millega jäin ma megasuperhüper rahule!!
Läksime sinna, saime oma varustuse, ajasime selle selga ning siis kaalu järgi ritta. Kõigepealt läks 12 meest, esimene lennukitäis, kus oli mu issi kaa. Meie, naised, ja üks mees läksime siis teise lennukitäiega ja meid oli ainult kuus.

Istusime lennukis ja tõusime aina kõrgemale tava poole. Kõrvad läksid koguaeg lukku. Alguses ei saanudki aru, aga siis korra neelatasin ja järsku, plõks, läks kogu see müra poole valjemaks. Vaade lennuki aknast oli megatuus, kuna arvestades seda, et see oli mu elu 1. lennukisõit üldse, siis olin ma vaimustuses. Pilvedesse sõites käis lennukist jõnks läbi ning natuke laskudes ja siis jälle tõustes käis kehast koguaeg siuke voog läbi, või mai tea, siuke veidike kõhe tunne, seda on raske seletada :D.
Lennuk andis ühe signaali, mis tähendas et 3 esimest hüppajat pidid püsti tõusma. Kõlasid järgmised 2 signaali, mis tähendas: "Hüpake". Muidugi oli meiega kaasas konstruktor, kes andis käskluse, et vaja hüpata. Hüppajate vahe oli kuskil 2-4 sekundit. Esimesed kolm olid ära hüpanud, järgmisena oli meie ülejäänud kolme kord. Võttis ikka kõhedaks küll, kui kõlas üks pikk signaal. Kott tundus 3 korda raskem, kui see oli maa peal seistes, jalad olid nõrgad, närv oli sees, adrenaliin möllas täiega. Kõlasid järgmised 2 signaali. Konstruktor tegi ukse lahti ja ütles: "Hüppa!". Mina olin esimene. Ma hüppasin. Lihtsalt hüppasin, ei kuhugi :D. Tuul tuli näkku. Ei lugenud midagi "Hüppan 1, hüppan 2, hüppan 3" ja siis tõmban langvarju lahti. Lihtsalt, olin välja hüpanud, siis mõtsin, et võiks tõmmata ja tõmbasin. Kohe pilk üles, et kas langevari tuli ikka ilusti lahti, ei ole midagi viga sellel ja kõik on nii nagu olema peab. Kõik korras, hakkasin teisi otsima, kes minuga koos hüppasid, et ega nad mul liiga lähedal pole, muidu võib õnnetus juhtuda. Kõik korras, teised kaugel. Ja siis oligi sedasi, et mis nüüd siis? :D. Vaatasin ringi, nautisin, ja ei suutnud uskuda ikka, et ma seda tegin. Mõned vaiksed rõõmuhõisked, jah just nimelt vaiksed, muidu teised veel arvavad, et mul mingi probleem. Juhtisin ennast siis näoga sõidu suunas. Otsisin emmet-issit-erkkot. Mitte millestki ei saanud aru, kõik olid ühed pisikesed prussakad. Ja pmst oligi juba aeg maanduda. panin jalad nii, nagu õpetati. Raske oli neid üksteise vastu tugevasti suruda, sest need rakmed tegid veitsa haiget sedasi ja see vajas ikka päris suuri pingutusi.
Maandusin ma algul jalgadele ja siis kohe kukkusin kõhuli maha. Kiiresti üks tropp(nöör, mis on rakmete ja langevarju külge kinnitatud) kätte ja hakkasin seda tirima, sest muidu võib juhtuda sedasi, et langevari võtab tuule alla ja hakkab mind mööda maad lohistama. Pole just kõige meeldivam:D. Langevari langetatud, võtsin rakme ära ja hakkasin varju kokku pakkima. Emme tuli juba eemalt videokaameraga, rääkisin talle siis oma emotsioonidest, mis olid muidugi laes :D.
Isssi rääkis pärast veel, et mul oli pikk ja ilus laskumine. Ma hüppasin esimesena meie kolmikust välja ning loogiliselt võttes oleks ma pidanud kõige esimesena maanduma, aga ma maandusin kõige viimasena. Teised laskusid kohe otse alla, aga ma liuglesin otse edasi ja tasahaaval madalamale.
Pärast autos ütles issi veel, et võiks millalgi selle teise hüppe ka osta. JAAAA!!!

Wohooooooo!
Mul läks tuju praegu automaatselt heaks!
Võtsin osa Helene Vetiku korraldatud giveawayst blogis uustuus. Auhinnad olid imelised !! Kutsub kohe ise ostma ja proovima.
Ja natuke aega tagasi ma siis nägin, et ta on võitjad välja kuulutanud ja 1. korda oma elu jooksul võitsin ma ühe giveaway !!!!


Tema blogi saate näha SIIT ja võitjate väljaselgitamist SIIT .  :)

moi.

Vähe lebo oli see Soome trip tegelikult ju.
Pisikesed pliksid olid niiiiarmsad ja toredad. Vaatasime multat, kiusasime poisse ja mängisime. Sain oma õeisu ka täis vist nüüd:D
Autosõidud sinna ja tagasi olid head (140km/h mööda kiirteed - i love it!) - enamuse ajast lasime mammuga kajakasse. Sitaks naljakas lihtsalt, mis väljendeid poisid kasutasid. Jutt oli ka vahepeal selline, et irnu herneks:D
jaja, eriti tore oli ükshommik kell 5 see, kui meile tuldi koristuskäruga tuppa mingit pointless juttu ajama:D, ja siis mindi peale seda akna taha möllama, et me jumala eest magada ei saaks :D



kokkblock :D:D:D:D:D:D

Väga mõnza nädalavahetus oli.
Eile sõitsime perega audrusse, suguvõsa kokkutulekule. Kõik head ja paremad olid kohal. Tore oli, mängida sai ja süüa/juua sai jne.
Täna lõunal võtsime otsad kokku, langetasime lipu ja tänasime pererahvast ning seadsime oma sammud valgeranda ja ostsime piletid kõrgseiklusrajale.
Oiiiii juudas, kuidas mulle meeldis. Raja läbisid täielikult meie grupist 2 täiskasvanud meest, Ivalo ja mina :).
Ai kurjam, kui hea see viimane rada oli, kuid see laskumine ei ületanud Otepää seikluspargi viimast laskumist absoluutselt.

Olge mõnusad ja nautige suve, nii palju, kui seda veel jäänud on ;)

So busy.  Vahepeal on suhteliselt palju toimunud koguaeg. Elu on nii kiire. Pmst juba pool suvest läbi ja ei ole saanud isegi õieti nautida..:(, aga aega on veel.
Aga vahepeal oli siis Lõpetamine.

Ja siis tuli lõpuläbu.

Jaanipäeval käisime nsm Hageris. Hiljem tulime minu poole. Tegime lõket ja olime suitsu käes :D. A vähemalt sääski polnud :D.

Peale seda sai nats magada 1 päev ja siis kohe venemaale. Niiiii tahaks tagasi sinna ju..:S:S. Ilmselgelt jäi väheks..

Varsti jälle kolmeks päevaks kodust ära. Linna laulupeole. Jessss, see aasta jääme jällle ööseks. Väga tšill mu meelest :).

Ciao :)

Lõpukleit :)

http://mirelletomson.tumblr.com/

seda võite ka vahel tšekata :)

"Ole uhke selle üle, kes sa oled aga ära kaota oskust enese üle naerda. Ela iga päev nii, nagu oleks see su viimane, sest ühel päeval see nii ongi. Ära karda liiga suuri tükke hammustada. Riski suurelt. Ära ealeski hoia end tagasi. Mine ja hüppa. Lõppude lõpuks, kas elu siis selles ei seisnegi?

- Read raamatust, mille õpetaja Kai lõpetamiseks kinkis.

Ja läbi see nüüd ongi. HEAMEEEEEEL!!! aga natuke ikka kahju kaa.... Nautiisin seda, mida Tiina, Karina ja Marellega tegime. Natuke lihvimist veeeel ja saab uuesti esineda, ilusti .

Ning muidugi meie Tii. Niiii armas oli. Võilillepärjad ja rahvariided. Teistmoodi. Rohkem ma arvan, et sedasorti lõpetamisi ei tule ka :). Armas oli, aitäh teile !!!!!

Natuke aega tagasi kirjutas õp. Kai: 
"Tiina ema pidas pika ja põhjaliku loengu Sinu kõikvõimalikest annetest. Olime üllatunud. Andekas tütarlaps !"

Mulle tulid seda lugedes pisarad silma. Tõesõna. Ta on mind ainult koguaeg taga rääkinud ja mu peale pahane olnud, et ma ei harjuta ega midagi, kuigi ma natuke ikkagi tegin seda ju.... Olin kõige halvem õpilane, tunnistagem.. Mis teha. Tema arvas kindlasti, et ma nõme pubekas, kes lihtsalt passib kodus ega tee midagi, aga klaverit ka harjutada ei viitsi. Anna andeks, aga kui asi ei paku huvi, siis pole ka motivatsiooni seda asja teha. Vähemalt ei kukkunud eksamilt läbi, napilt läks, aga õpetajad halastasid, jumal tänatud. Ma poleks järgmist aastat enam üle elanud. Närvid ei peaks nii kaua vastu.

Aitab. Sellega on selleks korraks ühel pool. Nüüd tuleb aga järgmine elujärk. Tuleb mõelda, mis ma sellega peale hakkan. Niisama koduhängijaks ei taha ka hakata. Kas hakkaks rohkem õmblemise ja sellisega tegelema, või läheks tantsima? Ei tea, aega veel ehk on.

Vahel olen mõelnud, et äkki selle klaveriga läks mul paar väärtuslikku aastat kaotsi? Selle ajaga oleks ehk jõudnud midagi kasulikumat ja mulle endale tähtsamat ära teha? Praegu ei oska öelda, eks see tulevikus näha ole.

I feel free now :)

Kahju sust lihtsalt ..
Ise ei saa sellest aru.
Kurb.

_  _  _

Täna oli mõnus päev :).

_  _  _

Aga homme klaverieksam...

_  _  _

Ühel õhtul möödunud nädalal hakkasime mina ja tüdruksõber end voodisse sättima. Hakkas juba tunduma, et läheb seksiks, kui ta korraga ütles: “Ma ei tunne, et tahaks. Tahaksin, et sa mind lihtsalt hoiaksid natuke.
“Ütlesin: “MISASJA??!!
Mis see siis nüüd on?!’
Nii ta siis ütles sõnad, mida iga poisssõber siin planeedil lausa vihkab kuulda:
”Sa lihtsalt ei taju minu naiselikke emotsionaalseid vajadusi piisavalt, et ma saaks rahuldada sinu mehelikke füüsilisi vajadusi.”
Minu hämmeldunud vaatele reageeris ta üteldes:
“Kas sa ei võiks mind armastada selle eest, kes ma olen, mitte selle eest, mida ma sinu heaks magamistoas teen?”

Mõistes, et midagi sel ööl ei toimu, jäin magama. Järgmisel päeval võtsin töölt vaba päeva, et veeta temaga aega. Me läksime välja lõunatama ja siis shoppama ühte suvalisse suurde poodi.
Ma kõndisin temaga ringi, kuni ta proovis mitut erinevat kallist kostüümi. Ta ei suutnud otsustada, millist võtta, nii ma ütlesin, et võtame siis kõik.
Ta tahtis uusi kingi oma uute riiete juurde, ma ütlesin:
“Võtame igaühe juurde ühe paari.
“Läksime juveeliosakonda, kus ta valis välja ühed teemant kõrva-rõngad. Ma ütlen teile, ta oli nii erutatud.
Ta vist mõtles, et vaid veidi veel ja ma olen omadega läbi. Arvan ta üritas mind proovile panna, sest ta küsis veel üht tennise käevõru, kuigi ta ise tennist ei mängi. Ma arvan, ma hämmastasin teda kui ütlesin vaid:
“See sobib, kallis.”
Ta oli peaaegu seksuaalset rahuldust saamas kõigest sellest erutusest.
Ootusärevalt naeratades ütles ta lõpuks:
“Ma arvan, see on kõik, kallis. Lähme kassasse.”
Ma suutsin end vaevu talitseda, kui poetasin:
“Ei kallis. Ma ei tunne, et tahaks.”
Ta nägu läks täiesti plassiks, kui ta küsis: “Mida?”
Siis ütlesin: “Kallis! Tahan, et sa lihtsalt hoiaksid seda kraami natuke. Sa lihtsalt ei taju minu mehelikke rahalisi vajadusi piisavalt, et ma saaks rahuldada sinu naiselikke shoppamise vajadusi.”
Ja just siis, kui tal oli ilme nagu ta hakkaks mind kohe tapma, ma lisasin:
“Miks ei võiks sa mind armastada selle eest, kes ma olen, mitte selle eest, mida ma sulle osta võin?” Nagu te isegi mõistate, tol õhtul ma seksi ei saanud, aga vähemalt see tšikk teab, et ma olen tast targem.

 

Meeldib.ee

Jeeeeeee, olen pmst jälle haige, antibiootikumide ja mingi nohurohu peal. Põskkoopapõletik :S.

Vähemalt saan koolis käia ja õppida, wohooo...

A, ma arvan, et see mul juba kuskilt jaanuarist/veebruarist saati. Selle pärast ma koguaeg nii tihti haige olingi .

AAga, muidu üks sihuke hea uuds.

Esimest korda oma 16 eluaasta jooksul ostsin omale sünnipäevaks saadud raha eest midagi mõistlikku.:)

Suvel siis langevarjuga hüppama (H)

LOOKBOOK.nu