Tohkale minnes oli niiimõnus ilm. Külm oli. Aga mõnus.
Tulin uksest välja. Tegin sammu. Lumi krudises. Tegin teise ja jälle krudises. Suur tamm nägi välja väga võimas tänavalaterna taustal. Taevas oli kuu. Mai teagi, kas noorkuu või vanakuu. Vahet pole. Ma arvan. Aga oli kuu. Ja olid tähed. Ilus oli. Mu hingeõhk tuli suust välja auruna. Nagu suits. Nina hakkas vakselt külmuma. Ja jälle olin ma Rudolf the rednose reindeer. Aga ma olen juba harjunud. Ja jälle nägin ma seda mõnusat kuud. Ja neid ilusaid tähti. Külm oli. Aga ilus. Jõudsin tohkale. Laulsin memoryt. See räägib kuukumast, tänavalaternatest ja mälestustest. Just teemakohane laul. Mulle see meeldib. Kui ma seda ilusti laulan.





Midnight,
Not a sound from the pavement,
has the moon lost her memory?
She is smiling alone....